Elastse staatilise analüüsi tegelike mudelite näited¶
Analüüsimudel¶
Tabelis 9.2.1 on loetletud elastse staatilise analüüsi tegelike mudelite verifitseerimisnäited. Mudelite kuju, mõne erandiga, on näidatud ka joonistel 9.2.1 kuni 9.2.5. Elemenditüüpe 731 ja 741 kasutavate näidete käivitamiseks on vaja eraldi otselahendajat.
| Juhtumi nimi | Elemendi tüüp | Verifitseerimismudel | Sõlmede arv | Vabadusastmed |
|---|---|---|---|---|
| EX01A | 342 | Ühendusvarras (100 000 sõlme) | 94,074 | 282,222 |
| EX01B | 342 | Ühendusvarras (330 000 sõlme) | 331,142 | 993,426 |
| EX02 | 361 | Avaga plokk | 37,386 | 112,158 |
| EX03 | 342 | Turbiinilaba | 10,095 | 30,285 |
| EX04 | 741 | Silindriline kest | 10,100 | 60,600 |
| EX05A | 731 | Veiniklaas (jäme võrk) | 7,240 | 43,440 |
| EX05B | 731 | Veiniklaas (keskmine võrk) | 48,803 | 292,818 |
| EX05C | 731 | Veiniklaas (peen võrk) | 100,602 | 603,612 |





Analüüsitulemused¶
Analüüsitulemuste näited¶
Analüüsitulemuste näited on näidatud joonistel 9.2.6 kuni 9.2.9.




Näite EX02 analüüsijõudluse verifitseerimistulemused¶
Üldotstarbelise kommertstarkvaraga tehti analüüs, kasutades EX02 avaga ploki verifitseerimismudeliga samaväärset mudelit. Joonisel 9.2.10 võrreldakse pingekomponentide maksimum- ja miinimumväärtusi FrontISTR-i tulemustega. Jooniselt on näha, et pingekomponendid langevad väga täpselt kokku.
Järgmisena uuriti domeenijaotuse mõju pingejaotusele. Domeenijaotus tehti RCB-meetodiga, jagades mudeli X-, Y- ja Z-suunas kaheks ehk kokku kaheksaks domeeniks. Jaotus on näidatud joonisel 9.2.11. Joonisel 9.2.12 on näidatud ühe domeeni ja kaheksa jaotatud domeeniga analüüside pingejaotused.



Joonis 9.2.12 ei näita kahe tulemuse vahel erinevust; need langevad täielikult kokku.
Tabelis 9.2.2 võrreldakse kasutatud HEC-MW lahendaja sätete täitmisaegu. Joonisel 9.2.13 on näidatud ka koonduvusajalugu kuni lahendini.
| Lahendaja | Täitmisaeg (s) |
|---|---|
| CGI | 38.79 |
| CGscale | 52.75 |
| BCGS | 60.79 |
| CG8 | 6.65 |

Arvutusaja võrdlus verifitseerimisnäitega EX01A¶
Verifitseerimisnäite EX01A (ühendusvarras) abil hinnati domeenijaotusest saadavat arvutuskiirendust. Arvutuseks kasutati 24 sõlmega klasterarvutit Xeon 2.8 GHz protsessoritega. Tulemused on näidatud joonisel 9.2.14. Jooniselt on näha, et arvutuskiirus suureneb proportsionaalselt domeenide arvuga.
Uuriti ka arvutuskeskkonnast tulenevaid arvutusaja erinevusi. Tulemused on näidatud tabelis 9.2.3.

| CPU | Sagedus [GHz] | OS | CPU aeg [s] | lahendaja aeg [s] |
|---|---|---|---|---|
| Xeon | 2.8 | Linux | 850 | 817 |
| Pentium III | 0.866 | Win2000 | 2008 | 1980 |
| Pentium M | 0.760 | WinXP | 1096 | 1070 |
| Pentium 4 | 2.0 | WinXP | 802 | 785 |
| Pentium 4 | 2.8 | WinXP | 738 | 718 |
| Celeron | 0.700 | Win2000 | 2252 | 2215 |
| Pentium 4 | 2.4 | WinXP | 830 | 804 |